Maŋimus čállen sin birra geat juogadit mu lávvu. Uksáhkká uvssa guoras. Sáráhkká árrana guoras. Juksáhkká ja Boaššoáhkká doppe duohken, boaššus, gos gievrra nohká go ii leat geavahusas. Sii leat viesu olbmot. Sáhtášii gohčodit sin nu, vaikko sátni lea liige láđis.
Muhto lávvu ii leat buot. Man olggos seamma uvssa čađa maid Uksáhkká fákte, ja don it leat olggos guoros báikkis. Don leat olggos earáid gaskkas. Dušše veaháš eambbo eret. Liiká lagamuš, dušše eará oassi dan seamma guovllus.
Mun čuovvulan daid geat vázzet dáppe eatnama alde. Ii almmi ipmilat, ii Radien doppe bajábealde su ráfi lassánis. Son lea galle miellagiddevaš eará beaivái, muhto son ii guoskkat mihkkege. Mun hálidan čállit sin birra geain lea eanan julggiid vuollái, dahje geat leat eatnama vuolde ollásit, dahje vuovddis gos mun ieš vázzán. Daid birra geat duođaid guoskkahit eatnama.
Son gii dahká duoddariid ruonadin
Rana Niejta. Álggán suinna danne go son duođašta muhtun ášši masa oskkun: vaikko leat riegádan alimusain, dat ii mearkkaš ahte orut doppe bajábealde ja nohkát.
Su gohčodit Radien-áčči nieidan muhtin boares čállosiin, Wikipedia Rana Niejta birra muitala – muhto mun fuolahun eambbo das maid son duođaid dahká go das gii su áhčči lea. Su namma mearkkaša “ruonadis”, dahje jos veaháš geahččalat, “eatnama nieida”. Ja dat lea aiddo dat maid son lea. Ii okta gii stivre eatnama guhkkin eret. Okta gii boahtá vuollái ja dahká dan ruonadin iežas gieđain, juohke jagi, almmá spiehkkaseami haga.
Boares gáldut, mat leat máhcahuvvon 1700-logu teakstaide, dadjet son dahkii lullái jorgalan duoddarsiiduid ruonadin fas giđđat, nu ahte bohccot – nealgeheaddjit, čiegat, coldimis lávllan – gávdne borramuša, norgga Wikipedia Rana Niejta birra muitala. Muhtin veršuvnnain lea su bálddas oabbá, Sala Niejta, geas lea fápmu dušše gohččut muohttag eret. Muhto Rana Niejta dahká eará láhkai, muhtun ášši maid mun gávdnan čábbát: son boahtá maŋŋil go muohta lea mannan, ja son dahká áššiid šaddat. Ii giđđat duššadeapmi. Geasi ođasmahttin.
Mun jurddašan su birra juohke háve go mannan olggos miessemánus ja oainnán vuosttas ruonáivuođa badjánit ruškes, jápmán rásseáiggi rássea badjel. Ii leat dušše lihkku ahte boares sámi nieiddaide addojuvvui namma Rana. Dat lei dábálaš namma, gáldut dadjet, danne go dat namma lei lohpidus ahte muhtun ášši álo šaddá fas.
Son vuovddis gii ii liiko nissonolbmuide doppe
Leaibolmmai. Leasti olmmái. Bivdu gullái sutnje, ja guovža eanemusat.
Son ássá leastiin, boares gáldut dadjet, ja leaibi mearkkaša sihke leasti ja – dát lea dat mii mu fáŋge – sátni lea lahka varra. Leastihčázi rukses čáhci lea vara ivdni, ja dat ii leat dušše lihkku. Go bivdit bohte ruoktot guovžžaiguin, nissonolbmot čuožžu vuordimin sin, čuhppe leastihčázi ruksesránes juhkcamuššan, ja bossu dan almmáiolbmáide brasseringa čađa, britannica.com Leib-olmai birra ja máŋga eará gáldu muitalit guovžaceremoniija birra. Ringe guovžža fámu, väki, jaskkodii ovdal go dat bođii liige lahka. Čáhci čanai almmáiolbmáid Leaibolmmai alcces, bivdoipmilii, dan čađa mii lei varra láhkái iige varra.
Mun lean rehkkálaš: mus ii leat buot mielde dán vuoiŋŋas. Gáldut dadjet son vuortnuhii nissonolbmuid, ahte bivdoreaidduid lei tabu sidjiide, ahte oppa bivddu ráhkkanan dáhpáhuvai almmá nissonolbmuid haga. Dat lea okta bealli boares oskkus maid in čiega. Mun hárjehalan noaidevuohta odne iežan oainnuin, ja in dárbbaš árbedit buot rievdadmeahttumin. Muhto mun áddjen manne juohkin lei – bivdu lei máilbmi iežas logihkain, jápmimaš ja dárkil, ja sii earuhedje dan riegádeamis ja viesus sivvaiguin mat ledje fápmu, ii dušše vuortnuhan. Nu mun dál oainnán dan.
Son almmustuvvá guovžžan ieš, árbevierru dadjá. Ja guovžafeasta ii lean feasta dábálaš mearkkašumis. Nissonolbmot fertejedje geahččat almmáiolbmáid brasseringa čađa máŋga beaivvi maŋŋil bivddu, ii njuolga. Guovžža dávttit čohkkejuvvoje fuolahuvvon ja hávdáduvvoje riekta ortnegis – ii oktage doadján dávtti, danne go guovža galggai sáhttit čuožžilit fas saivos, eará máilmmis, rumaš ollisin, Earth Stories Collection guovžaleangga birra muitala. Dat lea jurdda maid mun válddán mielddán: ahte gudni dasa maid don goddit mearkkaša sihkkarastit ahte dat beassá eallit eará báikkis, eará láhkai. Dat ii leat sentimentála. Dat lea kontráhta.
Vuoigŋa gii ássá aiddo dan báikkis gos don čuoččut
De lea háldi. Ja dát lea možžii dat maid mun eanemusat jurddašan go vázzán, danne go háldi ii leat okta figuvra. Háldi lea prinsihpa ahte juohke báikkis lea suodjaleaddji.
Juohke várri iežas háldi. Juohke jávri iežas háldi. Juohke vuovdi iežas, ii loanuhuvvon ránnjáleagis, gáldut sámi luondduoskkus dadjet (geahča Ancient Sámi religion, Wikipedia). Sátni ieš mearkkaša nu mo “dat gii doallá”, “dat gii eaiggáduššá”. Ii eaiggát dálu hárrái. Eaiggát ovddasvástádusa hárrái.
Mun lean fuobmán muhtun ášši go boađán ođđa báikái lávvu cegget: boares dábi, maid muhtin ain čuovvut, lea fuomášit leago doppe ráfi. Jos it oaččo nohkát, jos lea muhtun moivi maid it sáhte čujuhit, dat mearkkaša báikis juo lea muhtun. Hálddit galget ássat eatnama alde, ii eatnama vuolde, Nordlige folk hálddit birra dadjá – sis leat sin gárddit ja sin eallin, min čalmmiide oaidnemeahttun, min eallima bálddas. Jos don meannudat sin bures, sii veahkehit. Jos don meannudat sin bahut, sii ráŋggáštallet. Galle álkis logihkka, duođaid. Seamma logihkka mii gullá olbmuide geat juogadit eatnama.
Son čázis, ja uhccit gálddu guoras
Mun bivddán olu. Lean álo dahkan. Ja lea sivva manne čáhcealmmái, čáhciolmmái, lea muhtun sajis mu oaivvis juohke háve go bijan luotta olggos.
Son ráđđii guoli ja bivddu mearas, eanus ja jávrris, ja olbmot adde sutnje bohccovara juovllaid áigge, muhtin háve uhcces soahkkefatnasiin gessot muoraide, mas lea vuššon bohccovárri, vuodja ja vuostá sisa biddjon, Beneath Northern Lights boares juovlatraditiona birra muitala boares juovlatraditiona birra. Son ii leat ipmil masa olbmot olu rohkadallet. Son lea okta geainna olbmot leat buori ovttas, danne go guolli ii boađe ieš, ja danne go son lea dat geasa don leat geatnegas go fierbmi lea dievva.
Su vuolde, muhtin gáldut dadjet, lea kul – mirko, musihkká ráhkisteaddji guollevuoigŋa gii stivre bivddu uhccesiin, láhkái hoavda čáhciolbmá bajitgeahčus.
Muhto dat leat uhccit gálddu guoras mat dahket stuorámus čuohcama munnje. Čahkalakkat. Álbmat, uhcces sivdnádusat geat ássot aiddo dan báikkis gos gáldu buollá eatnamis. Sin oaivvis lea dálkkasfápmu. Sin čoavjjis leat silbamonáttat. Sii sáhtte beahttit sin, goddit sin, ja váldit goappašiid, boares reseapttat Beneath Northern Lights sámi ipmiliid ja myhtalaš sivdnádusaid birra čohkken dadjet.
Mun lean jurddašan olu dán birra. Dat ii leat earáid láhkái – ii mihkkege stuorisvuođa das, ii mihkkege gudni masa olbmot leat geatnegasat ballaga dihte. Dušše uhcces, heajos sivdnádus gálddu guoras, dievvasaš ávkin, ja muitalus mii dadjá olbmuide ahte lea lohpi váldit dan beahttagiin ja goddimiin. Mun in jáhkke mus leat mielde das maid dat dadjá min birra. Muhto mun válddán dan mielde, danne go ii leat mu bargu čábbudahttit dan mii lei váivves dallege.
Dat eatnama vuolde
Ja de, eanet go háldi, eanet go ruohttasiid: gufihtar.
Eará sajiin gohčodit sin uldan. Oarjjabealde dat lea namma mii eanemusat geavahuvvo, ja dat boahtá norgga hulderis, Saamelaisensyklopedia gufihtar birra muitala. Nuortabealde, ja davvisámegielat oppalohkái, lea gufihtar – mii duođaid boahtá boares skandinávalaš cealkámis “buorre álbmot”, buorre sivdnádus eatnama vuolde.
Buot sis lea speajalduvvon. Go lea ija bealli mis, de lea beaivi sis. Go lea geassi dáppe, de lea dálvi doppe vuolde. Mun gávdnan dan jurdaga čábbán láhkái maid in dieđe čilget – ahte lea oppa eará beaivi mii manná min bálddas, dušše ovtta lávkki eatnama vuolde mas mii čuoččut.
Sis leat sin iežaset bohccoeallit, vielgat dahje čáhppadat, main lea máhtolaš fápmu sis. Jos don bálkkat niibbi dahje ruovdiobjeakta sin ealliid badjel, de šaddet du eallin, máŋga boares čállosa dadjet, earret eará Inari Sámi Folklore čohkken. Sis lea silba ja golli valjis, ja buot dávvirat maid olbmot leat hávdádan generášuvnnaid čađa, leat ain sin hálddus, Beneath Northern Lights Ulda birra dadjá – dat gohčoduvvojit árahávddin, hávdádusdávvirin, ja dušše riekta mánnát sáhttet daid viežžat ruoktot. Jos earát váldet daid, de šaddet lagabui jierpmehis balus.
Lea njuolggadus maid lean gullan dan rájes go ledjen uhccán, ja in leat goassige oaidnán geange dan rihkkumin spiekka: it goassige borre mihkkege sis, jos don šaddat sis siskkobeallái. Ii oktage bihttá. Jos don dagat dan, de don orut doppe. Loahpas don šattat ieš okta sis.
Mánát eai leat sihkkarat sis ge. Sii sáhttet váldit máná ja bidjat sin iežaset máná sajis, almmá vánhemat álo fuomášehket dan guhká maŋŋil. Dat lea boares ballu, dát, boarráset go mii ge, ja mun jáhkán dat gieđahallá muhtun duohta ášši vaikko in jáhkkge dan leat šat buot bokte literalan: ahte muhtun oaidnemeahttun sáhttá rievdadit dan gii don leat, njoammilit, almmá don ieš oainnát dan.
Stuorra suorggahahtti
Mun in sáhte čállit das mii ássá veaháš eambbo eret almmá stállu mielde. Ii danne go mun ráhkistan su. Danne go mánát generášuvnnaid čađa leat jávohuvvan sus, ja danne go son ain mearkkaša muhtun ášši dan báikkis gos mun ássan.
Stállu lea stuoris. Eanet fámolaš go mii. Muhto jallin, árbevierru čađat dadjá – jallin nu ahte máná veaháš jierpmiin sáhttet beahttit su juohke háve, norgga Wikipedia Stallo birra muitala. Son vázzá seavdnjat biktasiin gollaboaluiguin, seahkka ruovttis, Skolerom Stallo birra muitala, ja son boahtá earenoamážit romjuovllaid áigge, go lea coldes ja seavdnjat oppa beaivi eanet davvin. Fertejedje leat jávohagat. Fertejedje čorget muorabunaid lávvu olggobealde, ja bidjat čáhceámbbara luoktain uvssa guoras – jos son oaččui juhkat, son manai eret. Jos son ii ožžon, de šattai váralaččat goikadin, ja dat bahámus maid son sáhtii dahkat lei goardit olbmuid oaivvis vara.
Sii sáhtte gullat su ovdal go oidne su. Fluvta jietna bieggas, nu čáhppas ahte dat vahágahtii gullama jos ii várra.
Mun in jáhkke stállu jávká mu muitalusain fargga, vaikko dieđán son lea eanet uhcces suorggáhahtti go stuorra viisodat. Muhtin figuvrrat eai dárbbaš leat aliduvvon vai gullet mielde.
Manne mun in heaitte olggos manname
Mun sáhtášin joatkit. Storjunkaren várres, sieidit eatnamis mat ožžo sin saji maŋimus háve go čállen. Muhto mu ulbmil dáppe ii leat listet buot mii lea. Mu ulbmil lea eará: mu osku ii nohko viesu seaidnái. Dat joatká olggos, vuovddi čađa, várrečoddagii gos Rana Niejta vázzá ja dahká áššiid ruonadin, čázii olggos gos čáhcealmmái mearrida leago fierbmi lossat dahje geahppa, eatnama vuolde gos gufihtar ássaba speajalduvvon beaivvis.
Mun in golgga čázi uvssa rávdnji ja jáhkán mun lean geargan oskkus dan beaivái. Mun mannan olggos, ja mun lean ain muhtun siskkobealde. Dušše eará latnja seamma viesus.
Gáldut researchii: Wikipedia (norgga ja eaŋgals) Rana Niejta, Leaibolmmai, Tjaetsieålmaj ja Ancient Sámi religion birra; Britannica Leib-olmai birra; Earth Stories Collection guovžaleangga birra; Saamelaisensyklopedia gufihtar birra; Inari Sámi Folklore (dokumen.pub); Beneath Northern Lights Ulda, čáhcealmmái ja boares juovlatraditiona, ja sámi ipmiliid/gudniid/myhtalaš sivdnádusaid birra; Nordlige folk hálddit birra; norgga Wikipedia ja Skolerom Stallo birra.
