Dat álggaha geađggis.
Dat čuožžu eatnamis, dálkkoduvvon ja jaskes, dan botta go olbmot boahtet ja mannet. Dan dásis leat ožžon báhcán mearkkat áiggis go sánit čájehuvvojedje čielga niibbi dahje čuohpadanveahkkáin – ii báhpirasii, muhto muorrái, boneii, metállii ja geađggái. Mii sáhttit oaidnit runaid alfabetan. Olbmuide geat daid geavahedje, sáhttet dat leat leamaš muitu, diehtu, rohkadus, várrehus – ja belike maiddái dagu.
Muhto dás fertet álggahit dehálaš fuomášuhttimiin: Mii eat álo dieđe maid runečála «dahká». Mii sáhttit lohkat mearkkaid, jorgalit sániid ja buohtastahttit cealkagiid. Mii sáhttit bidjat dávviriid áigái ja báikái. Muhto go mii dadjat ahte teaksta lei gáibádus, buorideapmi dahje ovddalgihtii cealkámuš, de mii mannat das mii sáhttá sihkarit duođaštuvvot dulkomii.
Dát lea juste dat gaskavuohta mii dahká runaid nu gelddolažžan.
Harley Nicole Bothama dutkamuš Interpreting Old Norse Magic: A Thematic Analysis of Seiðr, According to Runic Inscriptions guorahallá máŋggaid mágalaš fáttáid runačálain Dáŧas, Norggas ja Ruoŧas, sullii jagi 500 rájes gitta jagi 1500 rádjái. Dutkamuš guorahallá earenoamážit njeallje fáttá: gáibádusaid, buorideami, ovddalgihtii diehtima ja suoji. Seammás dat deattuha ahte gáldomateriála lea váttis, nepot ja rabas máŋggaide lohkanvuohkái.
Dát artihkal vuođđuduvvá Bothama bargui, muhto čájeha čielgasit golbma dási:
Historjjálaš duođaštus: dat mii sáhttá lohkat, áigodatmearriduvvot dahje čatnasit konkrehta dávvirii.
Fágalaš dulkomi: evttohusat mat vuođđuduvvet gillii, buohtastahttimii ja historjjálaš kontekstii.
Spekulašuvdna: eahpesihkar jurdagat dan birra maid olbmot sáhttet leamaš jáhkkit, dovdat dahje geahččalit oažžut dáhpáhuvvot.
Ii leat heajos ahte mii fertet čájehit dán erohusa. Baicca dat lea dárbbašlaš jus háliidit muitalit dološ áiggis bures, nu ahte eahpečielga jurdagat eai šatta duohtan.
Mii lei seiðr?
Sáni seiðr geavahuvvo dávjá oktasaš naman norrøna mágiijaide, muhto doaba lea váttis jorgalit ovtta čielga láhkái. Ođđaáigásaš populárakultuvrras čájehuvvo seiðr dávjá dihto «noaidun» dahje šamanismman. Historjjálaččat lea govva máŋggabealát.
Seiðr sáhtii čatnasit ovddalgihtii diehtimii, váikkuheapmái, suodjaleapmái, dávddaide, buorideapmái, ráhkisvuhtii, soahtái ja luonddu fámuide. Danin lea váttis čájehit seiðr ovtta bistevaš rituválan, mas livččii okta dihto reaidu, okta dihto geavaheaddjijoavku dahje okta dihto doaibma.
Neil Price lea čilgen mágiija «jurdda ja dan dáidduid guhkideapmin», ja dát oaidnu lea ávkkálaš danne go dat fárre fuomášumi eret ođđaáigásaš govaid mágiijas. Baicca sáhttá mágiija áddet olbmuid geahččaleapmin váikkuhit dahje áddet duohtavuođa, gos Ipmilat, máttut, vuorbi, dávda ja oaidnemeahttun fámut gullet seamma máilmmigovvii.
Maiddái erohus gaskal oskkoldaga, mágiija ja dálkkodeami lea váttis geavahit norrøna materiála guorahallamis. Rohkadus Ipmila lusa, runaformel, dálkkodeapmi muorrain ja rituvála dagu sáhtte leat seamma geavahusa oasit. Dat ii mearkkaš ahte norrøna olbmot eai lean iežaset kategoriiat dahje ahte sii ledje «primitivva». Dat mearkkaša ahte sin kategoriiat eai dárbbaš leat seammaláganat go min.
Dás fertet goitge leat várrogasat. Go mii dadjat ahte «norrøna olbmot jáhkkedje» juoga dihto, de sáhttit álkit dahkat obbalašvuođa. Skandinávia ii lean oskkoldaga dahje kultuvrra dáfus ovttalágan guovlu. Báikkálaš árbevierut, servodatlaš erohusat, sohkabealli, áigi ja oktavuohta eará kultuvrraiguin váikkuhedje dasa mo rituválat ja jáhkamat áddejuvvojedje. Botham deattuha danin ahte seiðr galgá gieđahallot rievdadan ja máŋggabealát doaban, ii gitta vuogádahkan.
Historjjálaččat sihkar ii leat danin ahte buot olbmot Davviálbmogis ledje seamma oaidnu seiðr. Sihkar lea dat ahte sánit, dávvirat ja teavsttat čájehit ahte jurdagat mágalaš váikkuheamis ledje oassin kultuvrralaš birrasis.
Geađggit mat galge suodjalit jápmán olbmuid
Glavendrup-geađggis Dáŧas muitaluvvo ahte Ragnhild bidjii geađggi Alli Gálbma muitun. Son govviduvvo gudnejahtton olmmožin ja bassi báikki bálvalussan. Alli bártniid ja eatni čatnasit maiddái muitomearkkaide, ja runamaster Sóti namuhuvvo danin guhte čálii teavstta.
Dasto boahtá Tor lusa čujuhuvvon rohkadus, ahte son galgá basuhit runaid. Geađggi maŋimuš bealde lea uhkádus dan vuostá guhte bilida dahje sirre muitomearkka. Son galgá šaddat ræta, sátni mii lea jorgaluvvon máŋgga láhkái, earret eará noaidin, olggosgáibádussan dahje rihkkun.
Dás sáhttit čielgasit earuhit teavstta ja dulkomi.
Historjjálaš duođaštus: Geađgi gávdno. Dat sáhttá áigodatmearriduvvot vikingaáigái, sullii jagi 900. Čála sisttisdoallá muitoteavstta, Tor lusa čujuhuvvon rohkadusa ja uhkádusa dan vuostá guhte bilida geađggi.
Fágalaš dulkomi: Cealkka sáhttá áddet gáibádussan mii galgá suodjalit muitomearkka. Dat sáhttá maiddái leat servodatlaš várrehus, mii galgá ballat olbmuid dagus mii rihkku jápmán olbmo muitu.
Eahpesihkar spekulašuvdna: Ahte teaksta duođaid áddejuvvui oaidnemeahttun fámun mii galggai gávdnat ja ráddjet bilideaddji, ii sáhte duođaštit njuolgga. Lea jierpmálaš jáhkkit ahte čála galggai doaibmat balladeaddjin, muhto mii eat dieđe ahte dat áddejuvvui duohtan mágalaš dagun, oskkoldatlaš formelan, lágalaš uhkádussan dahje buot dáid seamma áiggis.
Seammalágan cealkagat gávdnojit máŋgga runageađggis.
Björketorp-geađgi Ruoŧas, áigodatmearriduvvon sullii jagi 500–700, lea okta Bothama guorahallama boarráseamos dávviriin. Das lea teaksta mii govvida runaid fámusin ja uhkida dan guhte bilida muitomearkka bahásvuođain ja jápmimiin. Oassi čálas sáhttá lohkat uþarba spa, mii lea dulkojuvvon «mun ovddalgihtii cealkán bilideami» dahje «bilideami ovddalgihtii cealkámuš».
Skern-geađggis ja Glemminge-geađggis gávdnojit sullasaš cealkagat. Son guhte bilida muitomearkka galgá gohčoduvvot dahje šaddat mágiijan. Sønder Vinge-geađggi teaksta lea heajut ja danin lea dulkomi vel eahpesihkar. Muhtin dutkit leat evttohan seksuála ja heahpadahtti mearkkašumiid gáibádusas, mat leat čadnon ergi-jurdagiidda, muhto dát lea guovlu gos jorgaleapmi ja kultuvrralaš historjjálaš gáržžideapmi sáhttá álkit mannat menddo guhkás.
Duođaštuvvon lea ahte sániin leat negatiivvalaš mearkkašumit. Muhto ii leat duođaštuvvon mo olmmoš guhte gohčoduvvui ræta livččii geavahuvvon duohtavuođas, dahje ahte doaba álo lei seamma mearkkašumis. Dát ávžžuhus ahte dakkár namahus automáhtalaččat sáhtii doalvut olggosgáibádussii dahje jápmindábiin, lea danin dulkomi – ii historjjálaš duohta mii sáhttá nannosit mearriduvvot čálas okto.
Goitge čájehit geađggit juoga dehálačča: sii čatnet muitu, servodatlaš ortnega ja rituválaš giela oktii. Muitoteaksta ii lean dušše priváhta dearvvuohta. Dat bidjá olbmo bearraša, servodaga ja eatnama oktavuhtii. Gáibádus čájehii ahte muitu ii galgan rihkkut.
Go dávda oažžu njuolggo
Hemdrup-stávnnas Dáŧas leat sihke runateaksta ja govahusat. Teaksta lea oanehis ja váttis dulkot. Okta vejolaš jorgaleapmi sáhttá leat sullii ná: «Njuolggo ii goassege vuoittán du, Ása.»
Mii lea «njuolggo»?
Dás álggaha dulkomi. Muhtin dutkit leat evttohan ahte dat sáhtii leat dávdaoapmi dahje fievrreduohtu. Eará jorgaleamit addet teavsttas obbalaččat mearkkašumi, ovdamearkka dihte ahte «njuolggo» ii vuoittán Ása soahtamin. Stávnna govahusat leat maiddái dulkot máŋgga láhkái, earret eará mágalaš doaimmaheaddjin geain leat veahkkebivnnut.
Historjjálaš duođaštus: Gávdno stávnnas runain ja govahusaiguin, áigodatmearriduvvon sullii jagi 900–1050. Teaksta namuha Ása ja «njuolggo» dahje juoga mii sáhttá dulkot dan guvlui.
Fágalaš dulkomi: Stávnnas sáhtii leat čadnon buorideapmái dahje suodjaleapmái dávdda vuostá. Dát oaivvildit ahte teaksta sáhttá lohkat vuoittu váralaš fámu badjel, ja ahte dát stávnnas lea šládja dávvir mii dutkamis lea čadnon mágalaš geavahussii.
Spekulašuvdna: Ahte govahus duođaid čájeha dihto noaidi, dahje ahte njuolggo lea fievrreduohtu, ii leat sihkar. Dat sáhttá leat jierpmálaš hypotesa, muhto ii nannosit duođaštuvvon identifiseren.
Dát erohus lea dehálaš, danne go ođđaáigásaš muitalusat dávjá dahket eanemus čáppa dulkomis duohtan. «Völva buorida Ása njuolggo dávdaoapmi vuostá» lea ealli muitalus, muhto gáldu ii dadje dán sihkarit. Dat addá midjiide teavstta, dávvira ja sadjása dulkomii.
Bergen Bryggenis gávdno eará čála, áigodatmearriduvvon sullii jagi 1185: «Dearvvašvuohta dutnje ja buorit jurdagat. Tor váldojuvvon du, Odin oamasta du.» Cealkka sáhttá áddet dearvvuohtan dahje buresávžžuhussan. Dat sáhttá maiddái leat oanehis galdr, nappo rituválaččat dahje mágalaččat ladnejuvvon lávlun dahje formula.
Muhto dásge fertet leat várrogasat. Mii eat dieđe leago teaksta lávlojuvvon, čuorvvut dahje dušše čállojuvvon. Mii eat dieđe maiddái leago dat geavahuvvon dálkkodansuoja, oskkoldatlaš dearvvuohtan dahje persovnnalaš ávžžuhussan buresvuođa várás. Ahte Tor ja Odin namuhuvvojit čájeha ahte dát Ipmilat gullet teavstta jurddema máilbmái. Dat ii duođaš okto ahte čála lei seiðr-formela.
Ribe-stávnnas ja árbevieruid deaivvadeapmi
Ribe-stávnnas Dáŧas lea áigodatmearriduvvon sullii jagi 1300, nappo maŋŋá Danmárkku kristnalašvuođa váldima. Das lea rohkadus eatnama, almmái, beaivváža, Márjjá ja Ipmila lusa. Čálli bivdá «buorideaddji gieđaid» ja «buorideaddji njuolggadaga» buoridit dan guhte gierrá. Olbmokroppas namuhuvvo dárkilit: selgi, oalgi, láhtut, čalmmit, bealljit ja buot mii sáhttá gillát juoga bahá.
Dát lea okta dain eanemus konkrehta buorideapmiteavsttain materiálas.
Dás lea historjjálaččat duođaštuvvon ahte teaksta ovttastahttá kristtalaš elemeanttaid boarrásat gielain ja jurdagiid. Muhto lea váddáset dadjat maid dát mearkkaša dan olbmui guhte geavahii stávnna. Mii eat sáhte njuolgga gávnnahit ahte son «duođaid» lei heahpat dahje ahte kristtalašvuohta lei dušše oanehis olggobeale láhki.
Buoret lea dadjat ahte teaksta čájeha oskkoldatlaš seaguheami dahje joatkkavuođa geavahusas. Kristtalaš rohkadus sáhtii váldit sisa boarrásat jurdagiid eatnamis, beaivvážis, loguin, dávddas ja váikkuheaddji sániin. Kristtalašvuođa váldin ii dárbbašan mearkkašit ahte buot ovddit rituválaš hámit jávkejedje seammás.
Cealkka «ovcci heađit» dahje «ovcci dárbbut» lea ožžon stuora mearkkašumi dutkamis. Logut ovcci dovdojuvvojit máŋgga norrøna teavsttain ja mytologalaš oktavuođain. Muhto oktavuohta dán cealkaga ja dihto mágalaš vuogi gaskkas lea eahpesihkar. Muhtin dutkit leat oaidnán «ovcci heađiid» destruktiiva fámuid. Eará leat dulkot daid juohkinfámun mii dolvo dávdda eret.
Dás lea fágalaččat čielggas dadjat ahte cealkka lea váttis, muhto ahte dat gávdno máŋgga mágalaš dahje buorideapmái čadnon oktavuođas. Muhto ii leat vuođđu govvidit ovcci heađiid nugo gitta, dovddus «noaidunformula» mas lea okta dihto mearkkašupmi.
Maiddái doaba «buorideaddji gieđat» galgá dulkot várrogasat. Dat sáhttá čájehit konkrehta jáhkama ahte buorideaddjis lei fápmu gieđaid dásis. Dat sáhttá maiddái leat diktašlájat govvideapmi dálkkodeamis dahje oskkoldatlaš gelbbolašvuođas. Mii eat dieđe leago stávnnas geavahuvvon gieđaid bidjamii, amuleahttan guoddon dahje oassin viidáseappo prosessas.
Ovddalgihtii diehtin, muitu ja riddle
Rök-geađgi Ruoŧas lea belike runačála mii čájeha čielgaseamos láhkái man váttis lea earuhit historjjá, litteratuvra ja spekulašuvnna.
Geađgi biddjojuvvui sullii jagi 800–900 jápmán olbmo, Vámóðra, muitun. Das leat muitalusat soahtatávrruin, gonagasaiguin, bálgguiguin, Torá ja máŋgga báhkkasat riddlecealkagiin. Dat geavaha máŋgga runavuogádaga ja das lea hui kompliseaduvvon hábmi.
Historjjálaš duođaštus: Rök-geađgi gávdno, sáhttá áigodatmearriduvvot ja das lea guhkes, muhtin muddui čiegus teaksta mas leat muituformela, muitalusat ja mytologalaš dahje historjjálaš čujuhusat.
Fágalaš dulkomi: Teaksta sáhtii leat jurddašuvvon báikkálaš servodahkii mii dovddai muitalusaid. Cealkaga geardduheapmi, mii sáhttá jorgaluvvot «mun muitalan álbmoga muitalusa» dahje «mun muitalan nuorra dievdduide», sáhtii čatnat geađggi njálmmálaš árbevirrui ja oktasaš muitui.
Eahpesihkar spekulašuvdna: Ahte Rök-geađgi lea njuolgga Ragnarök-ovddalgihtii cealkámuš, dahje ahte dat biddjojuvvui maŋŋá jagi 536 dálkkádatkatastrofa geažil, leat beroštuhtti hypotesat, muhto eai duođaštuvvon duohtan. Seamma guoská jurdagii ahte geađgi váldooasis lea čájeheaddji áigeguovdil báikkálaš servodaga ráhkkanan boahttevaš máilmmikatastrofa várás.
Sáhttá leat vejolaš ahte dálkkádatlaš heađit ja muittut borramušváttuin ja jápmimiin váikkuhedje teavstta kultuvrralaš duogážii. Dakkár oktavuođat sáhttet dahkat dulkomi historjjálaččat beroštuhttin. Muhto lea guhkes geaidnu cealkagis «servodat vásihii dálkkádatkatastrofaid» gitta cealkagii «runamaster čálii geađggi dainna ulbmiliin ahte ovddalgihtii cealkit Ragnarök».
Rök-geađgi berre danin govviduvvot teavstan mii sáhttá lohkat ovddalgihtii diehtima, katastrofamuittuid ja mytologalaš áiggi čađa – ii čielga ovddalgihtii diehtin.
Malt-geađgi Dáŧas lea vel eahpesihkareabbo. Das leat fuþark-ráidu, geardduhuvvon mearkkaráiddu ja cealkagat mat sáhttet jorgaluvvot «illu-runain» ja «runat agálaš ustitvuođa várás». Dutkit leat evttohan ahte teaksta sáhtii leat muitoteaksta, gáibádus, riddle dahje rituválaš formula.
Go teavsttas leat eahpedábálaš minsttarat, lea álki dulkomit daid jurddašuvvon mágalaš koden. Muhto leat maiddái eará vejolašvuođat: gielalaš rievdan, báikkálaš čállinárbevierru, meattáhus, nepot teaksta dahje máŋgga konvenšuvnna seaguhus.
Ii leat sihkar ahte juohke eahpedábálaš runahápmi lea čiegus dárkkuhusa mielde. Iige leat sihkar ahte juohke geardduheapmi lea noaidunformula.
Suodjaleapmi ja ráhkisvuohta
Bergen Bryggenis gávdno stávnnas mii gohčoduvvo bótrúnar-stávnnasin. Das leat cealkagat veahkke- ja suodjalanrunain, suoji albmá, trollaid ja jotnnaid vuostá, muhto maiddái uhkádusat nissona vuostá guhte ii máksse ruovttoluotta čáliheaddji ráhkisvuođa.
Teaksta sáhttá sullii jorgaluvvot ná: «Mun čállen veahkkerunat. Mun čállen suodjalanrunat.» Dasto boahtá cealkka mii čájeha ahte nissona várás dáhttu ráhpat balu, idjás čáhppesvuođa ja bávččaga.
Dás lea jierpmálaš hupmat mágalaš dahje gáibáduslágan teavsttas, danne go čála ieš namuha «veahkkerunaid» ja «suodjalanrunaid», seammás go dat čájeha dáhtu váikkuhit eará olbmui.
Muhto dásge lea eahpesihkarvuohta. Mii eat dieđe leago teaksta duođaid jurddašuvvon, leago dat priváhta váidalus, ráhkisvuođa rituvála oassi, šáŋŋa dahje geahččaleapmi baldit. Iige leat sihkar ahte čálli duođaid jáhkkái ahte nisson galggai gillát oaidnemeahttun vahágiid.
Maid mii sáhttit dadjat lea ahte teaksta geavaha giela mii dahká dovdduid ja dáhtu vejolaš fámun. Dat geahččala hábmet oktavuođa – belike dáhtu ráhkisvuođa várás, belike vástádus hilgimii – nugo sánit sáhtte rievdadit dili.
Dát lea buorre ovdamearka das mo runat sáhttet leat eanet go diehtu. Dat sáhttet leat cealkagat mat geahččalit dahkat juoga. Muhto «geahččalit dahkat juoga» ii leat seamma go «dagahit oaidnemeahttun váikkuhusa».
Ballu ja gudnejahttin
Runat čájehit servodaga gos mágalaš jurdagat sáhtte leat sihke gudnejahttojuvvon ja čájehuvvon negatiivvalaččat. Duođaštuvvon lea ahte muhtin čálat namuhit mágalaš geavahusaid dahje olbmuid negatiivvalaš vuogi mielde. Seammás lea duođaštuvvon ahte eará teavsttat bivdet veahki, dearvvašvuođa ja suoji Ipmiliin dahje runaid bokte.
Danin lea jierpmálaš govvidit seiðr hástaluvvon guovlun. Muhto mii fertet eastadit gova ahte servodat lei nugo buohkain lei seamma oaidnu.
Botham deattuha seiðr ja ergi gaskavuođa, earenoamážit jurdagiid nannánvuođas ja servodatlaš heahpadeamis mánnán mágalaš doaimmaheaddjiid oktavuođas. Dát vuođđuduvvá viiddis dutkanjearahallamii sohkabeali, seksuálitehta, gudnejahttima ja mágiija birra norrøna áiggis. Goitge fertet dánge dárkilit bearráigeahččat. Doaba ergi gávdno dihto lágalaš ja litteráralas oktavuođain, ja dan ii sáhte njuolgga geavahit ollislaš govádussan buot dievdduid seiðr-doaimmaheaddjiin dahje olles norrøna servodaga oaidnus das.
Seamma láhkái fertet leat várrogasat go čállit ahte vǫlvat dahje nisson seiðr-doaimmaheaddjit ledje «stuora fápmu». Gáldut čájehit ahte nissonolbmot sáhtte čatnasit ovddalgihtii diehtimii, rituválaide ja mágiijai, ja nissonolbmuid hávdádeamis gávdnon stávnnat leat dehálaččat. Muhto dávvirat eai álo muital čielgasit gii daid geavahii dahje masa daid geavahuvvojedje. Stávnnas sáhtii leat rituválaš reaidu, stáhtusa symbola dahje dávvir mii lei máŋgga doaibmain.
Dás lea cealkka «sáhtii leat» dávjá historjjálaččat dárkilat go «lei».
Maid mii duođaid sáhttit diehtit?
Runačálat addet midjiide hui lagas oktavuođa dološ áigái. Dat leat duohta mearkkat olbmuin geat elle áiggis go ollu gulahallan lei njálmmálaš. Dain sáhttet leat namat, bearraša oktavuođat, muitu, láhka, oskkoldat, gáibádusat ja buorideapmi.
Muhto dat eai leat lásečállagat mat addet midjiide ollislaš gova dološ áiggis. Dat leat ovttaskas mearkkat.
Muitomearkka čála muitala midjiide ahte muhtin háliidii seailluhit nama. Dat ii muital mo buohkat guovllus jurddašedje jápmán olbmo birra. Buorideapmiteaksta čájeha ahte muhtin čálii dahje geavahii dakkár giela. Dat ii duođaš ahte buohkain lei seamma dálkkodan- dahje oskkoldatlaš oaidnu. Gáibádus čájeha ahte uhkádus lei hábmejuvvon. Dat ii duođaš ahte uhkádus duođaid ballui dahje doaibmai.
Danin fertet geavahit sániid nugo «sáhttá», «jáhkkimis», «vejolaččat», «okta vejolaš dulkomi» ja «dutkit eai leat ovttaoaivilis». Dakkár cealkagat eai daga historjjá unnit gelddolažžan. Dat dahket dan eanet duohtavuođaide heivejeaddjin.
Muhtin láhkái runaid dutkan lea nugo lávluma guldaleapmi, mas máŋga teakstaoasi leat jávkan. Mii sáhttit gullat rytma, muhtin sániid ja belike muitalusa govahusa. Muhto mii eat galgga devdet guovlluid iežamet jienaiguin almmá dadjamis ahte mii leat dat geat lávlut.
Go runat ain hupmet
Runat eai lean automáhtalaččat mágalaččat. Daid sáhtii geavahit dábálaš dieđuid, namaid ja muitoteavsttaid várás. Muhto dihto oktavuođain sáhtte dat oažžut rituválaš dahje mágalaš doaibma – earenoamážit go teaksta ieš čájeha gáibádusa, buorideami, suoji, Ipmila lusa čujuhusa dahje eará váikkuheami.
Historjjálaš materiála addá midjiide vuođu dadjat ahte olbmot Skandinávias geavahedje runaid teavsttain mat sáhtte sisttisdoallat oskkoldatlaš ja mágalaš vuoigŋa. Dat addá maiddái midjiide vuođu guorahallat mo muitu, dávda, várra, ráhkisvuohta ja vuorbi čájehuvvojedje.
Muhto dat ii addde midjiide lobi dahkat buot hypotesaid duohtan.
Duođaštuvvon lea ahte Glavendrup-geađgi čujuhuvvo Tor. Lea jierpmálaš dulkot uhkádusa dan vuostá guhte bilida geađggi suodjaleaddji dagun. Eahpesihkar lea mo gáibádus duođaid áddejuvvui – duohtan, lágalaš dahje symbolalaš.
Duođaštuvvon lea ahte Ribe-stávnnas bivdá buorideami ja geavaha sihke kristtalaš ja boarrásat oskkoldatlaš cealkagiid. Lea jierpmálaš oaidnit teavstta ovdamearkan seaguhuvvon árbevieruide. Eahpesihkar lea mo stávnnas duođaid geavahuvvui.
Duođaštuvvon lea ahte Rök-geađggis leat riddle, muittut ja mytologalaš čujuhusat. Lea jierpmálaš čatnat dan kultuvrralaš muitui. Lea eanet spekulašuvdna dadjat ahte dat čielgasit ovddalgihtii cealká Ragnarök.
Duođaštuvvon lea ahte Bryggen-stávnnas namuha suoji ja čájeha vašši nissona vuostá. Lea jierpmálaš gohčodit teavstta gáibáduslágan dahje mágalaččat ladnejuvvon. Ii sáhte sihkarit diehtit leago dat jurddašuvvon duohta rituválan, uhkádussan dahje persovnnalaš cealkkan.
Dán láhkái šaddá seiðr historjjálaš duohtavuohtan dihto dásis: ii danne go mii sáhttit duođašit ahte gáibádusat doaibmajedje, dahje ahte dávddat duođaid dolvojuvvojedje eret riegádan, muhto danne go olbmot čáledje, geađggái čáledje ja geavahedje giela mii vuođđuduvai jurdagii ahte sánit, mearkkat ja rituválat sáhtte leat dehálaččat deaivvadeamis oaidnemeahttun fámuiguin.
Runat eai muital midjiide dušše maid dološ áiggi olbmot dahke.
Dat čájehit maiddái maid sii geahččaledje suodjalit, maid sii balle, maid sii håhpáše – ja man olu mii ain eat dieđe.
Akademalaš gáldut
Váldogáldu
Botham, Harley Nicole. Interpreting Old Norse Magic: A Thematic Analysis of Seiðr, According to Runic Inscriptions. MLitt-dutkamuš Viking Studies-fáttás, University of the Highlands and Islands, suoidnemánu 30. beaivi 2024.
Bothama dutkamuš lea dán artihkkala váldovuođđu. Das leat runačálain guorahallamat, translitterašuvnnat, jorgaleamit, dutkanhistorjá ja gáibádusaid, buorideami, ovddalgihtii diehtima ja suoji fáttálaš guorahallan.
Eará dutkanliteratuvra
Barnes, Michael P. Runes: A Handbook. Woodbridge: Boydell Press, 2012.
Brink, Stefan. Barggut ovddabealde kristtalaš norrøna oskkoldaga, forn siðr, kultadoaimmaid, servodatstruktuvrraid ja davvinorgga kultuvrahistorjjá birra, earret eará almmuhusat jagiin 2007, 2008, 2020 ja 2021.
Dillmann, François-Xavier. Barggut mágiija, seiðr ja mágalaš olbmuid birra norrøna gálduin, earenoamážit almmuhusat jagis 2006.
Düwel, Klaus, ja Robert Nedoma. Barggut runologiija, runačállagiid, oskkoldaga ja mágiija birra, earret eará almmuhusat jagis 2023.
Gardeła, Leszek. Barggut stávnnaid, hávdámiid, rituválaš dávviriid ja mágalaš geavahusaid birra vikingaáiggi Skandinávias, earret eará almmuhusat jagiin 2008 ja 2016.
Gustavson, Helmer. Barggut runačállagiid, dávvirvuođa, buorideami ja mágalaš dávviriid birra, earret eará almmuhusat jagis 2010.
Jesch, Judith, ja Christina Lee. Bargu Ribe-čála ja gaskavuođaáiggi buorideapmiformelaid birra, almmuhuvvon 2019.
Kieckhefer, Richard. Barggut mágiija, seksuálitehta ja servodatlaš ja oskkoldatlaš spiehkastagaid birra gaskavuođaáiggis, earret eará almmuhusat jagis 1991.
Larrington, Carolyne. The Poetic Edda. Oxford: Oxford University Press, 1996. Maŋŋá ođasmahttojuvvon preanttut leat maiddái geavahuvvon dutkamis.
MacLeod, Mindy, ja Bernard Mees. Runic Amulets and Magic Objects. Woodbridge: Boydell Press, 2006.
McKinnell, John, Rudolf Simek ja Klaus Düwel. Runes, Magic and Religion: A Sourcebook. Wien: Fassbaender, 2004.
Mitchell, Stephen A. Witchcraft and Magic in the Nordic Middle Ages. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 2011.
Moltke, Erik. Runes and Their Origin: Denmark and Elsewhere. København: Nationalmuseet, 1985.
Nielsen, Karl Martin. Barggut mágalaš runačállagiid, formelaid ja fáttálaš minsttariid birra, earret eará almmuhusat jagis 1985.
Price, Neil. The Viking Way: Magic and Mind in Late Iron Age Scandinavia. Uppsala: Department of Archaeology and Ancient History, 2002.
Price, Neil. Barggut seiðr, norrøna mágiija, oskkoldaga, šamanismma ja kultuvrralaš joatkkavuođa birra, earret eará almmuhusat jagis 2008.
Raudvere, Catharina. Barggut seiðr, mágiija, rituválaid, vuorbbi ja norrøna kultuvrra birra, earret eará almmuhusat jagiin 2001, 2003 ja 2009.
Schulte, Michael. Barggut runačállagiid giela, njálmmálašvuođa, formelaid ja rituválaš doaibma birra, earret eará almmuhusat jagiin 2006 ja 2008.
Simek, Rudolf. Dictionary of Northern Mythology. Cambridge: D. S. Brewer, 1993.
Sørensen, Preben Meulengracht. Barggut gudnejahttima, seksuálitehta, ergi ja servodaga oaidnu mágiija birra norrøna áiggis, earret eará almmuhusat jagis 1983.
Strömbäck, Dag. Barggut seiðr, šamanismma ja ovddalgihtii diehtima birra norrøna árbevierus, vuosttaš geardde almmuhuvvon 1935 ja maŋŋá ođasmahttojuvvon veršuvnnain.
Tolley, Clive. Barggut šamanismma, seiðr ja mágalaš geavahusaid birra gaskavuođaáiggi davvinorgga gálduin, earret eará almmuhusat jagis 2009.
Williams, Henrik. Barggut runologiija, translitterašuvnna, runaid áddejumi ja runačállagiid dulkoma metodalaš hástalusaid birra, earret eará almmuhusat jagiin 2008 ja 2010.
Vuođđogáldut
Čuovvovaš runačálat ja dávvirat namuhuvvojit artihkkalis:
Björketorp-geađgi, DR 360.
Glavendrup-geađgi, DR 209.
Sønder Vinge-geađgi 2, DR 83.
Skern-geađgi, DR 81.
Glemminge-geađgi, DR 338.
Rök-geađgi, Ög 136.
Malt-geađgi, DR NOR1988;5.
Hemdrup-stávnnas, DR EM85;350.
Ribe-buorideapmi-stávnnas, DR EM85;493.
Bryggen-čála 145, N B380.
Bryggen bótrúnar-stávnnas, N B257.
Kvinneby-pláhtta, Öl SAS1989;43.
Lund-skinnaskivra, DR EM85;475A.
